Ohtlike kaupade vedu üle maailma ei ole võimatu ega ka haruldane – sellele on lihtsalt rohkem eeskirju ja see nõuab pisut rohkem ettevalmistusi kui tavakaupade vedu.
Mida on vaja teha, et ohtlikud saadetised liiguksid tõrgeteta ja et hoida ära nii palju võimalikke probleeme kui võimalik?
Ohtlikud ja kahjulikud kaubad kujutavad endast transportimisel ohtu inimeste tervisele, ohutusele, varale või keskkonnale. Ohtlike ja kahjulike kaupade kindlakstegemisega teete esimese sammu, et vähendada nendega seotud riske. Edasised sammud on juba leida sellele korralik ja sobiv pakend, nende käitlemine ja vedu.
Kas ja kuidas on sinu kaup ohtlik? Hangi tootjalt selle ohutuskaart ja tutvu transporditeabega. Nii toimides saad väärtuslikku infot, millised on kauba veoga seotud riskid.
Ohtlikud kaubad jagatakse vastavalt eri tüüpi riskidele üheksasse klassi.
Esimene klass koondab lõhke- ja plahvatavaid aineid, mis võimaliku ohu alusel on jagatud kuude alamklassi ja lisaks veel sobivusgruppidesse. Selle klassi kaubad (lahingmoonast säraküünalde ja signaalsuitsudeni) võivad põhjustada plahvatusi (millest võivad paiskuda killud ja sädemed) ning tulekahjuohte. 1. ohuklassi kaupade vedu on rangelt reguleeritud.
Teise klassi kuuluvad surugaasid, vedeldatud gaasid ja aerosoolid, mille puhul gaasi kasutatakse mõjuaine transportimiseks. Lisaohu järgi on neil kolm alamklassi: Tuleohtlikud (ka süttivad), mitte tuleohtlikud/mittemürgised, ja mürgised. See klassifikatsioon põhineb ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste näidiseeskirjadel.
Kolmandas klassis on tuleohtlikud vedelikud, näiteks liimid, lahustid, värvid ja kütused, aga ka parfüümid, küünelakid, kanged alkoholjoogid (alkoholisisaldusega üle 70%). See on üks levinumaid ohuklasse.
Tuleohtlikud tahked ained on mis tahes tahkes faasis olevad ained, mis võivad tavatingimustes süttimisallikaga kokku puutudes kergesti põlema süttida. Nad jaotatakse kolme alamklassi: väga tuleohtlikud tahked ained (sh tikud), isesüttivad tahked ained ja ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase (nende hulka kuuluvad leelismetallid, nt naatrium, kaalium, liitium).
Oksüdeeriv aine on kemikaal, mis reageerides eraldab kergesti hapnikku. Viies klass koondab teiste ainetega reageerivaid aineid. Esimeses alamklassis (5.1) on oksüdeerivad ained, mis toetavad põlemist lisahapnikuga. Siia kuuluvad nt hingamist toetades hapnikku vabastavad süsteemid, aga ka puhastuskemikaalid. Teises alamklassis (5.2) on orgaanilised peroksiidid, mis reageerivad kergesti teiste ainetega ja kus üks komponent kutsub esile teise kiirema tahenemise (nt kõvendid, mida kasutatakse lakkides, pahtlites, vaikudes jne). Et need reaktsioonid eritavad tihti kuumust, kaasneb nendega süttimisoht.
Kuuendasse klassi kuuluvad tervist kahjustavad ained. Alamklassis 6.1 on mürgid – ained, mis võivad olla mürgised suhu sattudes, kokkupuutel nahaga või tolmuna sissehingamisel. Siia võivad liigituda paljud kahjuritõrjevahendid (sh arseenik). Alamklassis 6.2 on kõik nakkusohtlik, samuti kõik, millel on võimalik nakkusoht (nt inimestel või loomadelt võetud proovid, aga ka vaktsiinid).
Seitsmendasse klassi kuuluvate kaupadega kaasneb kiirgusoht. Siia liigitatakse tuumamaterjalid, röntgenseadmed, kiiritusravi preparaadid, isehelendavas värvis sisalduv triitium ja osades suitsuandurites leiduv ameriitsium.
Kaheksandas klassis on söövitavad ained – nii tugevad alused kui ka happed (torupuhastid, akuhapped, väävelhape). Alumiiniumile mõjub äärmiselt söövitavalt elavhõbe. Seetõttu on lennunduses elavhõbeda vedu üsna rangelt reguleeritud, sisaldagu seda kas või näiteks termo- või baromeetrid.
https://www.faa.gov/hazmat/what_is_hazmat/
Üheksas klass koondab kõike seda, mis ei vasta muu ohuklassi määratlusele, kuid mis võib olla transportimisel ohtlik. Siia kuuluvad nii transpordiliigile spetsiifilised ained (nt magnetid ja kuivjää loetakse ohtlikuks lennunduses) kui ka üldised ohtlikud ained (nt keskkonnaohtlikud ained ja liitiumpatareid). Vahel võivad ained või esemed liigituda mitme ohuklassi alla. Aine ohtlikkusest või transpordiliigist sõltuvad ka klassides esitatavad nõuded, mistõttu neis on vastava koolituse ja kogemusteta raske orienteeruda.
NB! Tutvu sind huvitava riigi ohtlike kaupade veo eeskirjadega.
https://www.chemsafetypro.com/Topics/TDG/Class_9_Dangerous_Goods.html
Ohtlike kaupade märgised
Võimalikku ohtu kätkevate kaupade puhul kehtivad koguste kohta erieeskirjad. Kui transpordid ohtlike kaupade näidiseid, on võimalik vedada kaupu erandlike kogustena (ei ole vaja lisadokumente ega täiskomplekti etikette), piiratud kogustena (vaja on etikette ja deklaratsioone, ei nõuta aga serditud pakendeid) või tavapäraste kogustena (vaja on täiskomplektis dokumente, etikette ja pakendeid). Vedu väikeste partiidena (erandlikud või piiratud kogused) võib olla sinu jaoks transpordikulude ja kaubaveovõimaluste poolest soodsam. Erandliku, piiratud või tavapärase koguse määratlus võib sõltuda sellest, millise punkti alla kaup ohtlike kaupade klassifikatsioonis liigitub.
https://www.gov.uk/shipping-dangerous-goods/transporting-limited-quantities
Ohtlikud kaubad peavad olema korralikus, asjakohases pakendis. Mõnede ohtlike kaupade puhul nõutakse serditud kaste ja nõuetekohase märgistusega teipe. Näiteks tavaline plast- või maalriteip ei pruugi olla piisav, vaja on tugevdatud teipi.
Lisaks pakendile peavad olema nõuetekohaselt vormistatud etiketid. Kõikidel ohtlikke kaupu sisaldavatel kastidel peavad olema vastavad etiketid. Kui kastid on asetatud alusele ja nende ümber on tõmmatud kilekate, peab ka kilekattel olema täiendav märgistus.
Ohtlike kaupade pakendamine ei pruudi tavaline plast- või maalriteip olla piisav, vaid vaja on tugevdatud teipi.
Ohtlike kaupade käitlemisel ja transpordil tuleb arvestada nende eriohutusnõudeid. Rahvusvaheliselt ja riikides kohtrollivad ohtlike kaupade vedu mitmesugused reguleerivad ametivõimud. Mõned üldisemad transpordiraamistikud on ÜRO soovitused ohtlike kaupade veo asjus, IMO rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeks, IATA ohtlikke kaupu käsitlevad eeskirjad ja ICAO tehnilised juhised.
Tavaliselt nõutakse ohtlike kaupade puhul eraldi deklaratsiooni, milles tooteid üksikasjalikult kirjeldatakse. Enne, kui deklaratsiooni täitma asud, pea kindlasti nõu oma ekspediitori või vedajaga. Üldiselt vastutab pakendamise ja deklaratsioonide eest vedaja, kuid professionaalsetel ekspediitoritel ja nõustajatel on tavaliselt kogemusi ja nad saavad aidata.
Kui vajad pakendamise või deklaratsioonide puhul abi, soovitame kindlasti pöörduda professionaalide poole.
Ohtliku saadetise veoks küsivad vedajad ohutuskaarti. Ohutuskaart peab sisaldama transporditava toote kohta täielikku teavet. Ohutuskaart on vedaja jaoks väga oluline, kui ta kaalub, kas võtta toode oma laevale. Põhimõtteliselt sisaldab see kõiki selle ohtliku saadetise käitlemise nõudeid ja juhiseid ning selle peab olema koostanud toote valmistaja, sest just temal on toote kohta täielik teave.
MSDS on mõeldud selleks, et anda töötajatele ja hädaolukorras töötavale personalile juhised, kuidas midagi ohutult käidelda või sellega töötada, ning see sisaldab sellist teavet nagu füüsikalised andmed (sulamistemperatuur, leekpunkt, keemistemperatuur jne), kõrvaldamine, mürgisus, reaktsioonivõime, mõju tervisele, esmaabi, kaitsevahendid ja lekke puhul tegutsemise kord. Enamikes arenenud riikides on sellised eeskirjad ja nõuded, kuid materjalide ohutuskaardi vormid võivad riigiti varieeruda (sõltuvalt riigi nõuetest).
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on koostanud ohtlike kaupade õhutranspordi eeskirjad. Need põhinevad ÜRO näidisel, mida on kohandatud vastavalt õhutranspordi eripäradele. Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon on sellele lisanud eri lennuettevõtjate ja valitsuste reeglid ja koostanud IATA ohtlikke kaupu käsitlevad eeskirjad (Dangerous Goods Regulations, DGR).
https://www.iata.org/en/programs/cargo/dgr/faq/
Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) on samamoodi koostanud rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirja (IMDG Code, mis on osa inimelude ohutust merel käsitlevast rahvusvahelisest konventsioonist) ohtlike kaupade transpordiks meritsi. IMO liikmesriigid on välja töötanud ka konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike kaupade mereveol (HNS konventsioon), nähes ette hüvitise, kui ohtlikud kaubad merre sattuvad.
Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon on koostanud ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad (RID, mis on osa rahvusvahelisest raudteeveo konventsioonist). Lisaks on paljud riigid kohandanud oma ohtlike kaupade veo eeskirju, et need oleksid korralduse ja konkreetsete nõuete poolest kooskõlas ÜRO näidisega.
Kemikaalide ühtne ülemaailmne klassifitseerimis- ja märgistamissüsteem (GHS) on rahvusvaheliselt kokkulepitud süsteem, mis peab asendama eri riikides kasutatud erisuguseid klassifitseerimise ja märgistamise normistikke. GHS kasutab kogu maailmas ühtseid klassifitseerimis- ja märgistuspõhimõtteid.
Ohtlike kaupade vedu on üldiselt kallim ja selleks kulub ka rohkem aega. Seda on hästi näha ka veo- ja pakenduskuludest. Kui aga planeerid kõike korralikult ja pead nõu oma logistikapartneriga, aitab ta sul sellega toime tulla – takistusteta, ohutult ja kindlalt!