Kauba veoks lähtekohast sihtkohta on enamasti mitu võimalust. Sobivaim transpordiliik oleneb võimalikest transporditeedest lähtekoha ja sihtkoha vahel. Kui kaup on vaja näiteks saata New Yorgist Amsterdami, siis ei saa kasutada auto- või raudteevedu.
Sobivaimat transpordiliiki valides tuleb mõelda, kui kiiresti saadetis peab sihtkohta jõudma (veoaeg) ja kui palju võite saatmisele kulutada (veokulu). Enamasti on kiirem vedu kallim, aga mitte alati.
Lisaks veoajale ja -kulule tuleb veoliigi valikul arvestada ka kauba väärtuse ja mõõtmetega. Selles artiklis aitame teil transpordiliikide erinevusi paremini mõista, et saaksite oma tarneahelat targalt juhtida.
Hiljutine statistika näitab, et globaalsest kaubaveost 70% toimub meretranspordiga, 18% autotranspordiga, 9% raudteetranspordiga, 2% siseveetranspordiga ja vähem kui 0,25% õhutranspordiga. [Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Freight_transport]
Diagramm. Globaalne kaubavedu transpordiliikide järgi.
Euroopa Liidus kasutatakse eri transpordiliike järgmiselt:
[Allikas: https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/52f721ed-c6b8-11e8-9424-01aa75ed71a1]
Diagramm. Kaubavedu transpordiliikide järgi Euroopa Liidus.
Rahvusvahelise kaubaveo neli põhimoodust on:
Lisaks on veel multimodaalne transport, mis tähendab mitme veoviisi kombineerimist.
Üldiselt võib öelda, et lennutransport on kiireim, aga ka kalleim viis kauba saatmiseks. Suuremat kogust kaupa on võimaluse korral kõige odavam saata meretranspordiga, kuid see võtab ka kõige rohkem aega. Auto- ja raudteetransport on kusagil vahepeal. Autovedu on küll kõige paindlikum transpordiviis, kuid suuremate koguste ja pika maa korral on raudteeveol selle ees mitmeid eeliseid.
Diagramm. Neli transpordiliiki: veoaja ja veokulu võrdlus.Muidugi ei ole kõik nii lihtne. Allpool anname transpordiliikidest täpsema ülevaate.
Meretransport on maailmakaubanduses peamine veoliik. Seda kutsutakse ka maailmakaubanduse tuiksooneks. Merevedu on suure kaubakoguse korral parim valik ja sageli ainus võimalus suurte mõõtmetega, veomahuka kauba saatmiseks (kui kaup ei mahu lennukisse).
Suurimad merekonteinerilaevad mahutavad üle 20 000 konteineri.
Pildil: Meretransport – konteinerilaev merekonteineritega. Enim kasutatud transpordiliik.
Meretranspordi korral on kulu ühiku kohta võrreldes teiste veoliikidega kõige väiksem, kuid veoaeg on enamasti pikim. Kui üle mere saadetav kaup on õhutranspordiks liiga suur ja raske, on meretransport ainus võimalus.
Suurem osa odavat mahtkaupa (teravili, raud, süsi jms) veetakse meritsi. See on eelistatud veoviis ka suuremahulise ja raske kauba korral, mida ei ole ökonoomne lennukiga vedada (nt mineraalid, metallid jms).
Meretranspordi keskkonnamõju ühe kilogrammi kohta on teiste veoliikidega võrreldes kõige väiksem, mistõttu paljud kliendid eelistavad seda.
Suurem osa meritsi veetavat kaupa transporditakse konteinerites. Merekonteinerite põhitüübid on:
Merekonteinerid on kindlate mõõtmetega, et neid saaks suurtele merelaevadele laadida nagu legoklotse. Enim kasutatakse 20-jalaseid (välismõõtmetega 6090 mm × 2440 mm × 2590 mm) ja 40-jalaseid konteinereid (12 180 mm × 2440 mm × 2590 mm). Samuti on kasutusel pikemad ehk 45-jalased, kõrgemad (kõrge konteiner) ja laiemad (aluselaiune konteiner) konteinerid.
Täpsemalt saate konteinerite tüüpide ja mõõtmete kohta lugeda meie Infonurgast.
Pildil: Merekonteinerid – 40-jalane standardkonteiner.
Twenty-foot Equivalent Unit (TEU) on meretranspordis (konteinerilaevad ja sadamaterminalid) kasutatav täpne veomahu mõõtühik. See põhineb 20-jalase standardkonteineri mõõtmetel. See tähendab, et 20-jalane konteiner võrdub 1 TEU-ga ja 40-jalane konteiner 2 TEU-ga.
Merelaeva mahutavusega 10 000 kuni 20 000 TEU nimetatakse väga suureks konteinerilaevaks (Very Large Container Ship – VLCS), mahutavusega üle 20 000 TEU aga eriti suureks konteinerilaevaks (Ultra Large Container Ship – ULCS).
Täielik konteinerlast (Full Container Load – FCL) on mereveolast, mille korral laadung võtab enda alla terve konteineri. Seega on kasulik kasutada FCL-vedu, kui kaupa on nii palju, et see täidab suurema osa konteinerist. Kui klient tellib FCL-veo, siis tuuakse enamasti tühi konteiner laadimispaika, kus saatja kauba peale laadib.
Osaline konteinerlast (Less than Container Load – LCL) on mereveolast, mille korral saatja ei telli tervet konteinerit, sest tema saadetis ei täida kogu konteinerit. Sel juhul täidetakse konteiner eri saatjate kaubaga.
Teatud tasuvuspunktis võrdub suure LCL-lasti hind 20-jalase konteineri FCL-lasti hinnaga. See oleneb transpordimarsruudist ja meretranspordituru hetkeolukorrast. MyDello platvorm võimaldab LCL-i, FCL-i ja teisi transpordivõimalusi veo kogukulu või veoaja järgi lihtsalt järjestada ning võrrelda.
Õhutransport on parim transpordiliik kiiret kohaletoimetamist ja minimaalset laovaru vajavate kaupade jaoks. Pool rahvusvahelisest lennulastist toimetatakse kohale reisilennukite kaubaruumis, teine pool kaubalennukitega.
Lennutranspordi korral kehtivad saadetistele lennukist olenevad suuruse- ja kaalupiirangud.
Maailma suurim kaubalennuk on Antonov An-225, mida nimetatakse ka Mriyaks. See suudab korraga vedada rohkem kui 180 tonni kaupa. [Vt täpsemalt siit]
Üks õhutranspordi puudustest on suur CO2 heitkogus iga veetava kilogrammi kohta. See on teiste transpordiliikidega võrreldes suurim.
Mõnikord veetakse lõpplennujaama teel olevat kaupa vahepealsete lennujaamade vahel maitsi (seda nimetatakse fiiderteenuseks), kuid siiski loetakse kogu teenust lennuveoteenuseks.
Pildil: Õhutransport – kauba õhuvedu.
Õhutransport on kiireim, kuid ka kalleim transpordiliik. Kuigi lennuvedu moodustab kogu rahvusvahelisest kaubaveost vaid väikese osa, on see oluline transpordiliik paljude sektorite jaoks, kus saadetised on vaja kiiresti kohale toimetada, nagu kõrgtehnoloogia, autotööstus, meditsiin jne.
Õhutranspordi töötlusprotsessid on kõige kiiremad ja dokumentatsioon hästi korrastatud, mistõttu võtab asjaajamine vähem aega.
Lennulast vajab vähem töötlust ja seda ei ole vaja kindlalt pakkida.
Õhutranspordiga saab kaupa saata põhimõtteliselt igale poole – enamikku maailma riikidesse ja piirkondadesse.
Autotransport on tavalisim kontinendisisene transpordiliik. Näiteks Euroopas moodustab maanteetransport umbes poole kaubavedude koguarvust.
Muidugi tuleb lisaks arvesse võtta ka seda, et rahvusvahelistel õhu-, raudtee- ja merevedudel veetakse kaubad pealelaadimiskohast rahvusvahelisse lennujaama või meresadamasse samuti autoga. Sama kehtib kauba saajale kättetoimetamise kohta.
Tavaline Euroopas kasutatav haagis on 13,6 meetri pikkune ja mahutab kuni 33 euroalust.
Kuigi autotransport on võrdlemisi paindlik transpordiliik, oleneb selle toimimise tõhusus ilmast, teeoludest ja liiklusest.
Autotranspordisektoril on viimastel aastatel veokijuhtide puuduse tõttu olnud rasked ajad. Veokijuht ei ole noorte seas enam populaarne elukutse.
Pildil: Autotransport – veokid maanteel.
Lühemate vedude korral on autotransport kõige odavam transpordiliik. Maanteetransport on võrdlemisi kiire ja enamasti on sõidugraafikud korrapärased. Kui autoveod on hästi korraldatud, on veoaeg üsna täpselt prognoositav.
Autotransport on paindlik ja kättesaadav ka maapiirkondades.
Sarnaselt merevedudega tehakse ka autovedudel vahet täis- ja osalise koorma vahel.
Täiskoorem (Full Truck Load – FTL) on autoveolast, mille puhul laadung võtab enda alla terve veoki.
Osakoorem (Less than Truck Load – LTL) on autoveolast, mille korral saatja ei telli tervet veokit, sest tema saadetis ei täida kogu haagist. Sel juhul täidetakse haagis mitme saatja kaubaga. LTL-saadetised võivad teel sihtkohta läbida mitu terminali ja neid võidakse teisele veokile ümber laadida.
MyDello platvorm võimaldab LTL-i, FTL-i ja teisi transpordivõimalusi veo kogukulu või veoaja järgi lihtsalt järjestada ja võrrelda.
Ajalooliselt on raudteetransport mänginud rahvusvahelises kaubaveos tähtsat rolli. Kuigi viimastel aastakümnetel on raudteeveoste osa globaalses kaubaveos vähenenud, on raudtee-konteinervedude arv Hiinast Euroopasse 2015. aastast alates kiiresti kasvanud.
Ühe tarbitud energiaühiku kohta veetavate tonnkilomeetrite poolest võib raudteetransport olla teistest transpordiliikidest kõige säästlikum. [Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Rail_freight_transport]
Autotranspordiga võrreldes on raudteetransport eriti pikamaavedude korral rahaliselt soodsam.
Plokkrongil võib olla üle 100 vaguni, kuid vaja on ainult üht juhti.
Maailma pikim kaubarong sõidab Lõuna-Aafrika Vabariigis 861 km pikkusel Sishen–Saldanha raskeveoliinil. Maksimaalsel koormusel on see vedanud 375 vagunit kogupikkusega 4,1 km.
Pildil: Raudteetransport – konteinerirong.
Pikamaavedudeks on raudteetransport kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik. Raudteetransport on ka võrdlemisi kiire. Näiteks võtab raudteevedu Hiinast Euroopa Liitu umbes kaks korda vähem aega kui merevedu.
Ilm ja liiklusolud raudteetransporti enamasti ei mõjuta. Üldiselt on kauba raudteetransport väga turvaline.
Multimodaalne transport kombineerib vähemalt kahte transpordivahendit: rong, laev, lennuk, auto. Mõnedel marsruutidel lühendab multimodaalne transport märgatavalt veoaega või alandab veokulu.
Kui piirkond on raskesti ligipääsetav, on mõnel juhul multimodaalne transport ainus viis kaup kohale toimetada.
Hea näide: kaup tuleb rongiga Hiinast Poola või Saksamaale ja veetakse siis veokitega lõppsihtkohta Euroopas. Selline lahendus on umbes kaks korda kiirem kui merevedu ja maksab palju vähem kui õhuvedu.
Kõik suurimad logistikaettevõtted (DHL, UPS, Kuehne+Nagel ja DB Schenker) pakuvad Hiinast Euroopasse viivas Siiditee võrgus kombineeritud lahendust: rong + veok.
Kombineeritud mere- ja õhutranspordi korral liiguvad saadetised Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna sadamatest laevaga Dubaisse ning Dubaist lennukiga Euroopasse. See lahendus on umbes 40% kiirem kui ainult merevedu ja hulga odavam kui ainult õhuvedu. Samuti on see keskkonnasõbralikum.
Pildil: Kombineeritud mere- ja õhuveoteenuste kaart – Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna sadamatest Euroopasse.
Et kaupu lähtekohast sihtkohta saata, on mitu võimalust. Igal transpordiliigil on omad eelised ja puudused; lõplikku valikut tehes tuleb arvestada mitmete teguritega. Üldiselt aga oleneb otsus sellest, (1) milliseid transpordiliike on võimalik kasutada, (2) kui kiiresti peab kaup sihtkohta jõudma ja (3) milline on teie eelarve.
Arvestades saadetise kaalu ja mõõtmeid, aitavad tänapäeva logistikaplatvormid teil transpordiliiki veoaja ja hinna järgi targalt valida.