Registreeru ja koge logistika tulevikku juba täna.
Loo tasuta konto!

Kuidas Rootsi turul jalg ukse vahele saada?

Välisturule sisenemine nõuab põhjalikku eeltööd, tuleb mõelda läbi strateegia, turundustegevused ja logistikalahendused. Kuna logistikaplatvorm MyDello astus hiljuti Rootsi turule, jagame sinuga näpunäiteid ja nõuandeid, millega Rootsi turule minnes arvestama peab ning mida tasub teada Rootsi ärikultuurist.

Õpi tundma oma uute klientide käitumis- ja tarbimisharjumusi

Kuigi võiks arvata, et globaliseerumine on muutnud Euroopa üldise tarbimiskultuuri väga sarnaseks, on tegelikult igas riigis erinevad harjumused.

Tee endale selgeks kohalikud regulatsioonid, mis sinu ärivaldkonda mõjutavad

Paljud valdkonnad on reguleeritud Euroopa Liidu siseselt, kuid osal juhtudel võivad lisanduda kohalikud nõuded ja standardid.

Ära alahinda kohaliku keele tähtsust

Rootslased oskavad väga hästi inglise keelt, kuid oled alati eelisseisuses, kui vestled nendega rootsi keeles.

Usalduse loomine ja pikaajaliste suhete ehitamine on Rootsis edu saavutamisel võtmetähtsusega. Eestlastel ja rootslastel on nii mõndagi ühist, kuid on mitmeid detaile, mida rootslastega äri tegemisel tasub meeles pidada:

  1. Naudi koosolekuid. Rootslastele meeldivad koosolekud. Seepärast ole valmis infokoosolekuteks, planeerimiskoosolekuteks, organisatsiooni koosolekuteks ja jätkukoosolekuteks. Pea kinni päevakorrast ja valmistu alati hoolikalt ette.
  2. Planeerimine on kõige alus. Kuna rootslastele meeldib asju ette planeerida, on planeerimisoskus äärmiselt oluline. Spontaansusel rootsi ärikultuuris ruumi pole.
  3. Otsustamine võtab aega. Ära eelda, et otsused ega tulemused sünniksid kiiresti. Kuna rootslased langetavad otsuseid konsensuse meetodil, on otsustusprotsessid pikad. Eriti suurtes organisatsioonides. Tuginedes faktidele, analüüsivad ja kaaluvad and pikalt. Seepärast tuleb olla kannatlik ja järjepidev ning teadvustada, et tulemuste ja kokkulepete saavutamine nõuab aega.
  4. Fikapausid. Ära iialgi keeldu tassist kohvist. Kohvipausid ehk “fikad” on Rootsi ärikultuuri lahutamatu osa. Pea meeles: kohvipausil hoidu tööjuttudest.  Fika on hea võimalus sotsialiseeruda ja üksteist paremini tundma õppida. Fikapause on päevas tavaliselt kaks korda – hommikul ja pärastlõunal.
  5. Hoia small-talk´i au sees. Alusta iga kohtumist small talk´i ehk viisakusjutuga. Sellel on oluline osa suhete loomisel ja hoidmisel. Samuti võtab small talk suhtluspinge maha ja juhatab sügavama vestluse poole. Üldiselt keerlevad small talk´i teemad ilma, nädalalõpuplaanide ja muude neutraalsete teemade ümber.
  6. Võta rahulikult. Rootsi organisatsioonides pole hierarhiat. Töötajad on võrdsed, juhtidesse suhtumine on mitteformaalne, suhtlus otsene ja osavõtlik. See loob mõnusa ja rahuliku töökeskkonna.

Kokkuvõttes soovitame teha enne Rootsi turule sisenemist põhjaliku eeltöö, õppida tundma Rootsi turu eripärasid ja varuda kannatust. Samuti on oluline on külastada erialamesse, kus saad luua kontakti potentsiaalsete partneritega.

Kaubaarve on üks levinumaid rahvusvahelise kaubandusega seotud dokumente, mis on vajalik kaupade eksportimiseks teistesse riikidesse ja mida mõnikord nimetatakse ka müügiarveteks, ekspordiarveks või kommertsarveks.

Müügiarve on oluline kõigile tarneahelas osalejatele – müüjale ja ostjale, ekspediitorile, tollimaaklerile ja ka pangale. Seepärast ongi kaubaarve peamiseks nõudeks, et see peab olema täidetud inglise keeles, et kõik protsessis osalejad saaksid selles märgitud teabest aru.

Mis on kaubaarve?

Kaubaarveid kasutatakse tollivormistuse käigus makstavate riigimaksude arvutamiseks ning need on ka tõendiks eksportija ja importija vahelise ostu-müügitehingu kohta. Seda ei tohiks segi ajada muude dokumentidega, nagu näiteks proforma arve, tolliarve, pakendilehe või lastikirjaga.

Kuigi ekspordi jaoks ei ole raske koostada kaubaarvet, on oluline, et arve vormistatakse nõuetekohaselt, et see sisaldaks kõiki vajalikke elemente ja oleks vigadeta.

Isegi väike viga arvel võib teie ettevõttele tuua kaasa negatiivseid tagajärgi. Seepärast otsustavad paljud ettevõtjad selle ülesande automatiseerida, kõrvaldades igasuguse inimliku vea võimaluse.

Inimene arvuti taga vormistamas kaubaarvet

Kaubaarve vormistamine ei ole keeruline, kuid see peab olema vigadeta. Seetõttu automatiseeritakse see sageli.

Millal on müügiarvet vaja?

Müüja (eksportija) peaks kaubaarve esitama kliendile (importijale) enne kauba lähetamist.

Kui kaubasaadetis on lähetamiseks valmis, koostab eksportija kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas kaubaarve. Et vältida importija jaoks probleeme sihtriigi tolliga seoses tollimaksude või maksude arvutamise ja kohaldamisega, peab eksportija esitama arves kauba kohta täpse ja tõese teabe.

Viga näiteks ostja aadressis või nimes võib viia ebaõnnestunud saatmiseni. Pakendis olevate kaupade kirjelduse ja otstarbe puudumine võib põhjustada viivitusi tolliga.

Mis informatsioon kaubaarvel olema peab?

Kaubaarve blankett inimese käes

Kõigil müügiarvetel on standardiseeritud ülesehitus, mis tähendab, et arve koostamine on üsna lihtne ülesanne.

Kaubaarve peab sisaldama kindlat informatsiooni, sealhulgas müüja ja ostja andmeid ning tarne- ja maksetingimusi. Oluline on märkida ostja nimi, aadress ja kontaktandmed, et veos ei jääks teekonnal seisma, ning samuti kogu teave saatja kohta, juhul kui veoprotsessi käigus peaks tekkima küsimusi.

Samuti on arve koostamisel olulised punktid kauba kirjeldus ja õige HS-kood (tollikood).

See informatsioon annab riigi tollile täpse ülevaate sellest, millist kaupa eksporditakse, ning aitab ostjal ka õigesti makse ja tollimaksu arvutada ning seejärel kiiresti kõik vajalikud tolliprotseduurid sihtriigis läbi viia. Teave peab olema tõene ja kajastama tegelikkust.

Tollikoode saab kontrollida Euroopa Maksu- ja Tolliliidu veebisaidil.

Euroopa Liidu piires kauba saatmisel ei ole müügiarve nõutav ja see on ainult teavitamise eesmärgil. ELi riikide nimekirja saate vaadata siit.

Millal kasutatakse proforma kaubaarvet?

Kaubaarveid aetakse mõnikord ekslikult sassi proforma arvetega. Peamine erinevus nende vahel on see, et kaubaarvel on raamatupidamislik väärtus – proforma arve on puhtalt informatiivne.

Kui ostjaga lepitakse kokku tehingu tingimustes, koostatakse mõnikord proforma arve – see on dokument, mis sisaldab esialgset teavet eksporditavate kaupade kohta, mida ostja vajab ettemaksu tegemiseks.

Proforma arve ei ole ekspordidokument, seega veenduge, et kaupade välismaale saatmisel on nendega kaasas nõuetekohaselt koostatud kaubaarve, sest vastasel juhul võib kaubasaadetise saatmine tolliasutustes venima jääda.

Samm-sammult juhised müügiarve koostamiseks

Kõigil müügiarvetel on standardne vorming, mis tähendab, et arve koostamine on üsna lihtne ja arusaadav ülesanne. Parim viis selleks on järgida arve näidist. Ka näidisdokumendi järgimisel peaksite siiski veenduma, et müügiarve sisaldab kõiki vajalikke lahtreid.

Informatsioon, mis kaubaarvel olema peab:

  1. arve number ja väljastamise kuupäev
  2. müüja nimi ja pangaandmed, samuti tema aadress ja kontaktandmed
  3. ostja nimi, aadress ja kontaktandmed
  4. kauba päritoluriik (riik, kus eksporditud kaup on toodetud)
  5. kauba sihtriik
  6. kauba täielik kirjeldus ja pakendi liik
  7. kauba tollikood
  8. kaupade ja pakendite kogus ühikutes
  9. kasutatud valuuta
  10. kauba väärtus ja hind
  11. kõik lisakulud
  12. veotingimused vastavalt Incoterms 2020-le.
  13. maksetingimused
  14. ekspordikuupäev, sihtkoht ja transpordivahend
  15. saatja allkiri

Kui müügiarve on koostatud, soovitame selle ostjale ülevaatamiseks saata, et ta saaks kinnitada, et kõik andmed on õigesti märgitud.

Kui kõik tingimused on kokku lepitud ja kaup on valmis saatmiseks, koostage kaubaarve 3 eksemplari: üks saatjariigi tollile, üks sihtriigi tollile ja üks kauba ostjale. ELi sisese veo korral ei ole need tingimused olulised.

Viimase, kuid mitte vähemtähtsa asjana tuleks arve välja trükkida ja lisada pakendile läbipaistvas ümbrikus, et toll saaks pakki hiljem kontrollida.

Müügiarve näidis

Sellelt lingilt leiate hulga kaubaarve näidisblankette.

Kokkuvõte

Kaubaarve on oluline dokument kõigi rahvusvaheliste kaubavedude puhul. See on nii tarnetõend kui ka kohustuslik dokument mis tahes piiriüleste müügitehingute puhul. Kuigi kaubaarve koostamine ei ole keeruline, võib mis tahes viga dokumendis viia teie saadetise tühistamiseni või hilinemiseni.

Iga Euroopa Liidus importimise, transiidi, ekspordi või muude tollitoimingutega tegelev ettevõtte puutub lõpuks kokku ja vajab EORI numbrit. Lühend EORI tuleneb inglise keelest – Economic Operators Registration and Identification – ning tähistab majandustegevuses osalejate registreerimis- ja identifitseerimisnumbrit.

Seda identifitseerimisnumbrit nõutakse tegelikult ELi tollialaste õigusaktide poolt kaupade eksportimisel või importimisel mis tahes liikmesriiki. Unikaalset identifitseerimisnumbrit kasutatakse teie ettevõtte kui importija tuvastamiseks ja see võimaldab teil impordikäibemaksu tagasi taotleda.

Seega, kes täpselt EORI-numbrit vajab, kus seda kasutatakse ja kuidas seda saada?

Kes vajab EORI numbrit?

Definitsiooni järgi on EORI number vajalik kõigile ELis registreeritud ettevõtjatele, kes tegelevad rahvusvahelise kaubandusega. Samuti on EORI numbrit vaja ka kõigil kolmandate riikide ettevõtjatel, kes soovivad Euroopa Liitu kaupu vedada või müüa.

Seda numbrit kasutavad ELi tolliasutused liikmesriikides igasuguste kaubandustoimingute ja -protseduuride käigus.

Tasub tähele panna, et EORI-number ei piirdu ainult ettevõtetega, vaid seda vajavad ka rahvusvahelises kaubanduses osalevad üksikisikud. Lühidalt öeldes: igaüks, kes soovib teostada kaubandustoiminguid ELis või ELiga, vajab EORI numbrit.

EORI-numbrit ei ole vaja ainult siis, kui teie äritegevus piirdub ühe liikmesriigi piires – nt ainult Eestis ja import/eksport teiste riikidega puudub – või kui te liigutate kaupu ainult isiklikuks tarbeks.

Kus EORI numbrit kasutatakse?

Kuna EORI on põhimõtteliselt ettevõtte identifitseerimisnumber ELis, kasutatakse seda kõikides tolliprotseduurides, millega ettevõtjad kokku puutuvad. Ei ole oluline, kas te impordite kaupu ELi, Ühendkuningriiki või teistesse riikidesse – Euroopa Liidu tolliga suheldes on teil vaja EORI-numbrit.

Miks on vaja EORI numbrit nii väljaspool Euroopa Liitu kui ka Euroopa Liidu sees?

Iga tolliasutus ELis vajab mis tahes ettevõtte või üksikisiku paberimajanduse töötlemiseks EORI numbrit. Numbrit vajavad kõik Euroopa Liidus asutatud ettevõtted ja isikud, kuid samuti läheb EORI numbrit vaja ettevõtjatel, kes soovivad importida, transportida või muul viisil liikmesriikidega kaubelda.

Olukorrad, kus Euroopa Liidus mitte asutatud ettevõtja vajab EORI-numbrit, on järgmised:

  • tollideklaratsiooni esitamiseks ELi tolliterritooriumil;
  • sisenemise (ENS) või väljumise deklaratsiooni (EXS) esitamiseks;
  • ajutise ladustamise deklaratsiooni esitamiseks ELi tolliterritooriumil;
  • tegutsemine vedajana mere-, sisevee- või õhutranspordi eesmärgil;
  • tegutsemine vedajana, kes on ühendatud tollisüsteemiga ja soovib saada tollialastes õigusaktides sätestatud teateid.

Eraisikud või muud isikud kui ettevõtjad peavad samades olukordades samuti EORI numbri registreerima.

Kuidas EORI numbri registreerimine käib?

Iga ettevõte, kes soovib Euroopa Liidus või selle liikmesriikidega äritegevust teha, peab seega EORI numbri registreerima. Liidu tolliterritooriumil asutatud isikud või äriühingud peavad taotlema numbri andmist selle riigi tolliasutusele, kus nad asuvad.

Väljaspool ELi asuvad ettevõtjad või üksikisikud peaksid esitama registreerimistaotluse selle ELi riigi tolliasutusele, kes vastutab selle koha eest, kus nad esmalt deklaratsiooni esitavad või otsust taotlevad.

Tavaliselt on see riik, kus asub esimene ELi sisenemissadam – nt kui teie kaup jõuab esimest korda Maltale, peaksite registreerima EORI numbri Malta ELi tolliasutuses.

Sellelt lingilt leiate nimekirja kõigi Euroopa liikmesriikide tolliasutuse veebisaitidest.

Väljaspool ELi asuvad ettevõtjad peavad registreerima EORI numbri selle tolliasutuse juures, kes vastutab esimese kokkupuute eest (nt esimene sisenemissadam). Foto: Pexels.

Registreerimisprotsess ise on üsna lihtne ja ei tohiks liiga kaua aega võtta. See võib liikmesriigiti erineda, kuid keskmiselt kulub kogu protsessi lõpuleviimiseks umbes 3-10 päeva. Mõnes riigis, näiteks Eestis, Soomes või Lätis, võib see olla palju lihtsam ja kiirem, samas kui Prantsusmaal ja Saksamaal võib protsess kauem aega võtta.

Töötlemisaeg võib sõltuda ka taotleja algsest registreerimisriigist ja muudest teguritest.

Hea teada: kolmandate riikide ettevõtetele EORI registreerimine

EORI numbri registreerimine või isegi selle väljaselgitamine, kas teie ettevõte vajab EORI numbrit, võib esialgu tunduda veidi keeruline. Eriti siis, kui on tegemist teiste riikide tolliasutustega. Mõned ettevõtted eelistavad EORI numbri registreerimise protsessi jätta kolmandate osapoolte kätte, kuigi seda on võimalik ka ise teha.

Sellised ettevõtted saavad aidata veenduda, et kõik on taotlusega kooskõlas, ning anda nõu parimate tavade ja viimaste uuenduste kohta Euroopa tollieeskirjade kohta. Võime MyDellos tunda uhkust oma asjatundlikkuse ja teadmiste osas selles valdkonnas ning positiivse kliendipoolse tagasiside üle, olgu tegemist EORI registreerimise või mis tahes muude tollieeskirjadega.

Võtke meiega julgelt ühendust, kui te ei ole kindel oma regulatiivsete või logistiliste vajaduste osas ELis ja väljaspool seda. Samuti soovitame teil tutvuda ametliku teabega ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumbri kohta siin.

Pisut rohkem kui aastaga on MyDello logistikaportaalist saanud tuhandete ettevõtete igapäevane logistikapartner. Oleme portaali alates selle käivitamisest pidevalt uuendanud, et muuta logistika täisautomaatseks.

MyDello portaal asutati 2021. aastal eesmärgiga muuta logistika lihtsaks ja tõhusaks. MyDello esmaülesanne on pakkuda lihtsat lahendust, millega logistikaspetsialist saab iga päev töötada. Meie pikem siht on aga muuta kogu logistikakorraldus täisautomaatseks. Iga portaali arengusamm viib meid sellele sihile lähemale.

MyDello ühendab erinevad tarneahela osapooled. Tahame vähendada vahendajate arvu, digiteerime kogu info ja pühendume sellele, et logistikakulud oleksid minimaalsed. Meie andmetel tähendab portaali kasutamine keskmiselt 15–20% väiksemaid logistikakulusid. Meie kliendid hindavad seda kõrgelt.

MyDello on praegu kättesaadav Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis.

Loe veel, kuidas platvorm tegusalt areneb: https://www.delfi.ee/artikkel/120072032/revolutsiooniline-eesti-logistikaplatvorm-areneb-iga-paevaga