Back

Vedu Hiinast Euroopasse – raudteetransport on hea lahendus

28-03-2022

Ilmselt teavad kõik, et Hiina on maailma suurim tootja. 2021. aastal küündis Hiina ekspordimaht 3,36 triljoni dollarini. Loomulikult on Hiina ka Euroopa suurim impordipartner. Aga kuidas kaubad Hiinast Euroopasse jõuavad?

Kui Euroopa inimestel on vaja Hiinast midagi tuua, mõtlevad nad kõige tõenäolisemalt kahele võimalusele.

  • Vedu üle ookeani. Aega kulub kõige rohkem, kuid hind on kõige odavam. Tavaliselt valitakse see võimalus odavate kaupade või suurte koguste puhul.
  • Õhutransport. Kõige kiirem, aga ka kõige kallim. Tavaliselt valitakse see võimalus kallite kaupade või väikeste koguste puhul.

Aga kas on ka muid transpordivõimalusi? Jah, on küll!

  • Autovedu – see on veonduses uus toode ja sobib üsna vähestele. Hind on kõrge, aga see-eest jõuab kaup kiiresti kohale. See sobib saadetistele, mis on kallid või mida on õhu teel keeruline vedada, kuid mis raudteed ja merd mööda ei jõuaks õigeks ajaks kohale.
  • Raudteevedu – veoaeg ja maksumus on kenasti tasakaalus. Tuleb odavam kui õhutransport, aga on kiirem kui meretransport.

Alates ajast, mil Hiina-Euroopa kaubateel hakkas sõitma esimene rong, on see veoliik aasta-aastalt vähemalt kahekohalise arvu võrra kasvanud. Sellel on palju põhjusi. Üks neist on ka ülemaailmse tarneahela häireid põhjustanud Covid 19 pandeemia. Merevedudel tekkis konteineripuudus, õhuvedude maht aga vähenes arvukate tühistatud reisilendude tõttu. Nendes tingimustes pidid tarneahelad leidma alternatiivseid transpordilahendusi.

Selle kasvu teine põhjus on tohutud investeeringud raudteetaristusse. Kõige enam on panustanud Hiina. Raudteeveod on osa Hiina Uuest Siiditeest, mida nimetatakse ka majandusvööndi ja maantee algatuseks (Belt and Road Initiative). See on 160 miljardit dollarit maksev taristu arendamise strateegia, mille eesmärk on investeerida ligikudu 70 riiki ja organisatsiooni, et ehitada taristuobjekte – sadamaid, raudteid, sildu, maantesid, lennujaamu, tamme ja tunneleid.

Esimene Hiina-Euroopa rong pandi käima 2011; tol aastal läks teele 17 rongi. 2021. aasta lõpuks oli väljunud ligikaudu 15000 rongi – kasv on olnud uskumatu. Jaanuaris 2022 oli tähelepanuväärne hetk: pärast kümme aastat tagasi tehtud algust oli Hiina ja Euroopa vahet sõitnud juba 50 000 rongi! Ent kuigi raudteeveondus on tohutult arenenud, moodustab see veoliik Hiina ja Euroopa kaubavahetusekogumahust vaid umbes 3%. Tundub, et see osakaal tulevastel aastatel siiski kasvab.

Aasta20112012201320142015201620172018201920202021
Rongid17428030881517923673637682251240515000
Kasv147%90%285%165%120%105%74%29%51%21%

Tabel 1: Väljunud rongide arv ja kasv aastate lõikes

Raudtee kaubaveoteenused on just nii head kui on nende nõrgim taristuelement. 2022. aastaks prognoosivad tööstuse asjatundjad raudteevedude mahu kasvu 20–30%. Seda on võimalik saavutada, kui korraldada paremini piiriületusi, suurendada rongide kiirust ja tõhustada asjaosaliste vahelist koostööd (ühenduvust).

Kuidas raudteel kaupu veetakse?

Üks rahvusvahelise raudteetranspordi suuremaid kitsaskohti on erisugune rööpmelaius: Hiinas ja enamikus EL-i riikides on kasutusel 1435 mm standard, kuid Venemaa, Kasahstan ja teised SRÜ riigid kasutavad 1520 mm rööpmelaiuse standardit.

Tähtis oli leida häid lahendusi, kuidas kaupu tõhusamini ümber laadida. Abi tuli tööstusharu ISO standarditest 20- ja 40-jalaste konteinertüüpide jaoks. 40-jalaseid konteinereid kasutatakse kaubaveol Hiinast Euroopasse kõige enam. See on oluliselt aidanud ületada erisuguste rööpmelaiuste standardite probleemi ning võimaldanud avamata konteinereid platvormvagunitele ümber laadida. See on vähendanud laadimispunktides ümberlaadimise aega ja parandanud veetavate kaupade turvalisust. Konteinerite kohta saab rohkem teavet siit.

Ühe 40’HC konteineri mahutavus on 76,4 m3 ja kandevõime veidi alla 29 tonni, kuid maksimaalsed kaalupiirangud võivad sõltuvalt vedajast ja kohalikest eeskirjadest erineda.

Ei ole vaja muretseda, kui sinu saadetis ei ole piisavalt suur, et konteinerit täita. Tänapäeval pakuvad paljud veoettevõtjad LCL-teenuseid (less-than-container load, vähem kui konteineritäis): konteiner täidetakse mitme saadetisega ja transpordikulud jagatakse poolte vahel. Sellised teenused aitavad suurepäraselt kulusid optimeerida ja keskkonda säästa, sest nii välditakse pooltühjade konteinerite vedu.

 

Raudteetranspordi marsruudid Hiinast Euroopasse

Hiinast tuleb kaks peamist raudteemarsruuti.

  1. Siberi kaudu – sõltuvalt väljumiskohast Hiinas kulgeb tee läbi Mongoolia või Venemaa. Moskva-Vladivostoki põhimarsruudi pikkus on 9289 km.
  2. Hiina-Euroopa marsruut läbib Kasahstani. Algse teekonna pikkus Chongqingist Duisburgi oli 11 179 km, kuid see on nüüd kasvanud maailma pikimaks (13052 km) raudteeliiniks, mis ühendab Yiwut Hiinas Madridiga Hispaanias.
  3. Peamised raudteemarsruudid Hiina ja Euroopa vahel

China railway express routes

 

Hiina suurimad raudteetranspordi keskused on Xi’an, Chengdu, Chongqing, Zhengzhou ja Urumqi. Need viis keskust käitlevad absoluutset enamust Hiina raudteel veetavast ekspordist.

Vastuvõtjaks on Euroopa kõige suuremad Hiinast raudteel imporditud kaupa käitlevad keskused Duisburg ja Hamburg Saksamaal ja Malaszewicze Poolas. Ent koos Uue Siiditee arendamisega on tekkinud palju muid osalejaid, kes tahaksid pirukast suuremat tükki saada.

Raudteevedu töötab n-ö viimast miili läbides alati käsikäes autoveoteenustega. Kuid juba on üldlevinud tava, et autoveoteenuseid kasutatakse ka suurematel vahemaadel. Näiteks isegi kui tehniliselt on võimalik vedada konteinerit Hiinast Balti riikidesse, viiakse sellised saadetised enamasti Poola, Valgevenesse või Venemaale ja veetakse seejärel veoautoga sihtkohtadesse Balti riikides. Selline reis ühest terminalist teise kestab tavaliselt 15–18 päeva, kuid arvestada tuleb ka esimesi sobivaid väljumis- ja otseliiniaegu.

Selline tava johtub riikide vahel sõlmitud ülemaailmsetest veolepingutest ja mitmekordse ümberlaadimise tehnilistest üksikasjadest. Loomulikult tuleb arvestada ka transiidiaja ja kulude tasakaalu.

 

Milliseid veoseid raudteel veetakse?

Umbes kolm aastat tagasi olid ligikaudu 80% saadetistest kallid tooted: elektroonika, masinatööstuse toodang ja autode varuosad. Praegu moodustab see rühm kõigest ligikaudu 40% kogumahust. Odavam kaup (näiteks tekstiilist, plastist ja kummist tooted), aga ka luksuskaubad suurendavad oma osakaalu.

 

Milline on raudteetranspordi keskkonnamõju?

Eri uuringutes kasutatud erinevate arvutusmeetodite tõttu võivad CO2 näitajad transpordiliikide kaupa pisut erineda, kuid üldine järeldus on, et raudteetransport on teine kõige vähem keskkonda kahjustav transpordiliik.

Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni uurimuse kohaselt toodavad raudteeveod tonnkilomeetri kohta rohkem kui kümme korda vähem CO2 kui õhuveod, ent siiski seitse korda rohkem kui kõige vähem keskkonda saastavad mereveod.

 

CO2 tonnkilomeetri kohta peamiste transpordiliikide puhul

Järeldus

Tundub, et raudteevedudel on teine hingamine ja need on taas pälvinud maailma tähelepanu. Sellega on nii, nagu kauaks unustatud kullaga: tuleb veidi poleerida, et jälle särama hakkaks. Kui raudteevedusid hästi korraldada, võib saavutada transiidiaja, kulude ja keskkonnamõju (mis muutub üha olulisemaks) hea tasakaalu. Arvame, et raudteed kui transpordilahendust hakatakse kohalikuks ja rahvusvaheliseks kaubaveoks, aga ka reisijate veoks üha enam kasutama.